Minu lähenemine hääldusprobleemidele on lihtne: hääldage need ise õigesti, aga parandage oma lapsi ainult siis, kui see on asjakohane (see tähendab, kui nad ütlevad midagi, mis tegelikult on teine ​​sõna, või on muul viisil segadusttekitav). Lõpuks võtab ta teie käest õige häälduse.

Ainus põhjus, mida ma muidu teeksin, oli see, kui ta oleks natuke vanem ja plaanis karjäärina balletti minna (või vähemalt , osaleda balletikoolis). Sel juhul oleks tal väga oluline teada õiget hääldust, kuna see võib põhjustada sotsiaalseid tagajärgi, kui ta seda ei tee.

Ma arvan, et võite reageerida üle. Prantsuse keelt kõneleva ameeriklasena võin garanteerida, et enamik prantsuse keelt mitte rääkivaid ameeriklasi ei oska ka battu (ja paljusid muid sõnu) õigesti hääldada. Tantsus loetakse sammu korrektset sooritamist, mitte selle hääldamise viisi.

Kuna keegi, kes rääkis ainult Québécois'st kuni lasteaeda astumiseni, lubage tal seda hääldada nii, nagu seda teevad tema õpetajad ja teised lapsed. Mõned minu esimesed mälestused koolist hõlmavad naeruvääristamist asjade vale väljaütlemise eest.

Selles vanuses on oluline enamus ajast sobida. Kui ta hääldab seda õigesti ja talle esitatakse väljakutse, võib ta tunda vajadust kaitsta oma hääldusvalikut ("Mu isa räägib prantsuse keelt ja ta ütleb ..."). See võib küll õige olla, kuid see ei lenda mõjuva põhjusena teistele temaealistele lastele. Neile võib tunduda, et ta arvab, et tema isa on "parem" kui nende oma jne.

Nagu @Joe ütleb, saate kasutada õiget hääldust ja isegi öelda talle, et prantsuse keeles hääldatakse seda "X" ja et see hääldus ulatub sadadesse aastatesse. Kuid ärge palun ärgitage teda hääldama teistmoodi kui õpetajad ja tema eakaaslased.

Kaaluksin talle öelda nii, nagu arvate, et see on õige (eeldan, et Joual ei erine sellistes küsimustes Pariisi prantsuse keelest), kuid palun tal konkreetselt seda tundi mitte tõstatada.

See ei tee haiget, kui ta teab, et täiskasvanud, isegi õpetajad, pole eksimatud, ja õppida, kui ta peaks oma (antud juhul ülemad) teadmised endale jätma. Kui ta selle tõstatab, on ka tagajärjed harivad.

Olen prantslane ja mul on kaks last. Nad on sündinud ja kasvanud välismaal kuni lasteaia keskpaigani.

Hakkasin nendega rääkima prantsuse keeles alates nende sündimisest ja neil oli sama probleem, kuigi autodega. Täpsemalt kaubamärgiga Renault , kus teatavasti hääldatakse ault osa enam-vähem o . Riikides, kus elasime, olid häälduserinevused suured.

Ma ei parandanud neid, sest ei tahtnud, et nad teistest lastest erinevad. Teisest küljest hääldasin kõiki prantsuskeelseid sõnu prantsuse keeles, hästi, kuna rääkisin prantsuse keelt.

Edasi 10 aastat edasi, oleme tagasi Prantsusmaal (10 aastat) ja neil pole mis tahes probleeme hääldusega. Kui nad kohtuvad välismaal sõprade või perega ja räägivad muud keelt kui prantsuse keelt , hääldavad nad seda tavaliselt prantsuse keeles, kuid mitte alati (nad mõistavad, et kõigil võib olla lihtsam, kui nad seda valesti hääldavad " keelt, mida nad sel ajal räägivad "viis"

Kui ta teeb eksameid, peab ta aru saama, mida eksamineerijad räägivad. Eeldatavasti kasutavad nad (või on harjunud) kohalikku hääldust.

Võite näidata talle videoid balletiliikumistest, millel on autentne aktsent, ja lihtsalt küsida, kas ta suudab kahe versiooni vahel tõlkida - või vähemalt aru saada. Kui näitate neid ilma kommentaarideta, küsib teie tütar ilmselt, miks neid teisiti öeldakse.

Näited

1. Ameeriklasega aktsent! Õppige balleti põhivokabi koos esitlusega I algajatele (video)

2. Belgia aktsendiga (ma usun) BALLETI PÕHISUUNAD plié | Balletitreening

Nii kaua kui naine mõistab mõlemat, teaks ta, mis see paneel on, kui ta kunagi kandideeriks balletikooli ja tal palutaks sooritada arabesk. öeldes. Varsti õpib ta oma kõnet vastavalt sellele kohandama.

Isiklik kogemus

Kui olin laps, oli mu pere keskklassi kuuluvate seas -klassi väga tugeva kohaliku aktsendiga inimesed. Õppisin varsti rääkima kahe väga erineva aktsendiga kodus olles versus koolis ja sõpradega mängides.

Kooliõpetaja isegi sõimas mind selle pärast, et lugedes kasutasin oma vanemate aktsenti klassis.

Lugesin sõna "vann" pika "a" -ga nagu Lõuna-Briti inglise keeles. Ta ütles mulle "Sõnas pole" r ", see pole" barth ". Peaksite ütlema" vann "(ta riimis seda" matemaatikaga "nagu matemaatikas). Tegelikult ei olnud ta nii viisakas kui see!

Mul ei olnud probleeme nende kahe "keele" paralleelse säilitamisega.

Mulle tundub, et vastus sellele küsimusele on suures osas spekuleerimine, kuid võin anda nõu.

Ütlete, et teie 9yo pole eriti tegevusest vaimustuses . Käitumise parandamine (isegi tangentsiaalne käitumine nagu terminite hääldamine) on tõenäoliselt negatiivne kogemus, mida võiksite ette kujutada, entusiasmi suurendamiseks vähe. Sama mis mis tahes kõnekorrektsiooni puhul, on kõige lihtsam alustada sellest, kui kasutate sõnu lihtsalt ise õigesti, kui need tulevad. Kui teie tütar selle peale võtab, võidate ilma, et oleksite selle üle suurt tegelenud. Kui ei, siis sobib ta ikka veel oma eakaaslastega, kes mõistavad termineid nii, nagu nende instruktorid hääldavad.

Juhendajatest rääkides võib olla huvitav neile läheneda ja need tingimused juhuslikult vestlusse viia, et näha nende reaktsioonid. Pärast tunde võib-olla küsige sellist healoomulist küsimust nagu "Kas teil on näpunäiteid minu tütre pliés'ide kohta?" (või aga see termin sobiks lauseehitusse; vabandust, ma pole kantoni keeles üldse kursis) Nende reaktsioon teie hääldusele võib anda märku, kuidas nad võiksid reageerida ka sellele, kui teie tütar hakkab teie hääldust kasutama. On oluline, et teie tütar ei saaks teda instruktorite poolt parandatud , kui ta peaks lõpuks siiski Québécoise hääldusega klassi tulema.

Minu lähenemine on, et te ei maini oma tütre puhul õiget või valet, öelge talle lihtsalt, et kui ta suhtleb kellegagi väljaspool oma klassi, peaks ta teadma, et teised inimesed ütlevad seda tavaliselt teisiti ja ta peaks olema on sellest hästi teadlik.

Minu peres on ema vanaema kohta eriline termin. Ükskõik kui kummaline see ka pole - see on see õige mõiste, mida minu peres kasutada. Mu tütrel pole mingit probleemi, kui ta oma sõprade ja õpetajatega vesteldes selle tavapärasele vanaemale vahetab.

See on pigem keeleteadus kui lapsevanemaks olemine, kuid kui balletitunnid toimuvad inglise keeles, võidakse balletitermineid lugeda ingliskeelseteks sõnadeks (see oli algselt prantsuse / itaalia keeles) ja neil oli korralik ingliskeelne hääldus. See hääldus võib tunduda prantsuse / itaalia originaale tundva inimese jaoks väga tapetud.

Seda juhtub pidevalt keelte vaheliste laensõnadega. Üks näide inglise keeles oleks sõna "jaht", mis on algselt hollandi keel. Õige ingliskeelne hääldus on hollandi keeles vale. Sarnaselt kasutatakse (ameerika) inglise keeles prantsuskeelset sõna "petit". Lõplik „t” on vaikne, mis on õige prantsuse keel, kuid seda rakendatakse tavaliselt emasloomade puhul, mis oleks prantsuse keeles „väike”, nii et teine ​​„t” ei vaikiks.

Kokkuvõttes võib öelda, et balletiterminite hääldus võib teile kõlada valesti, kuid see võib olla õige kontekstis, kus seda kasutatakse.

Olen IT-alal ja pärit Saksamaalt. Õppisin lihtsat sõna ruuter, mida hääldatakse nagu prantsuse päritolu. ("Ou" kõlab nagu sinine u). Standardne viis IT-s on Ameerika hääldus. (sulle meeldib kuidas). Nüüd kohanen lihtsalt selle grupi hääldust, kus ma olen.

Sama teeb ka teie tütar. Kasutage seda sõna prantsuse häälduses ja teie tütar võtab selle omaks. Kuid ta kasutab oma koolis tehnilist slängi.

Nautige vahetut kogemust, võttes osa keele arendamisest.